Kes saeb oksa, millel ta ise istub?

Miljonid inimesed kannatavad ilmaasjata haiguste käes, mida saaks ära hoida. Aina sagedamini tuleb ravida patsiente, kes põevad mitut haigust. Südame-veresoonkonna haigused, suurenenud arteriaalne vererõhk, suhkruhaigus, rasvumine, bronhiaalastma, lülisamba- ja liigesehaigused, Parkinson, Alzheimer, kilpnäärmetõved ja viimaks onkoloogilised haigused kõnelevad organismi ülimast saastatusest. Reaalsus on selline, et kroonilisi degeneratiivseid ja autoimmuunhaiguseid esineb tänapäevasele moodsale ravile vaatamata aina rohkem. Neid haiguseid põhjustavad organismis toimuvad põletikulised protsessid ja nõrgenenud immuunsüsteem. Kõige valusam on see, et me suudame ravida pelgalt haiguse sümptomeid, aga mitte haiguse põhjust. Iga spetsialist määrab ravimeid ja see vaene haige peab päevas võtma 5-10 erinevat ravimit, vahel isegi rohkem. Ent haigused ei taandu, neid tekib muudkui juurde. Miks?

Ehkki keskmine eluiga pikeneb, ei tohi me unustada elukvaliteeti. "Me oleme see, mida me sööme. Kui me ei tea, mida sööme, kes me siis oleme?" Nii ütleb tuntud Prantsuse arst Jean-Claude Lapraz - endobiogeense meditsiini esindaja, raamatu "Individualiseeritud meditsiin" autor. Ta seab esikohale tervisliku toitumise ja eluviisi, ravib haiguseid looduslike ravimtaimedega või kombineerib neid keemiliste ravimitega, saavutades tänu kõrvaltoimete vältimisele võrratuid tulemusi.

"Haiguse ravimine pärast seda, kui ta on ilmnenud, on sama nagu kaevata kaevu siis, kui tekib janu, või sepistada relvi, kui sõda on juba alanud. Me kahjustame end nisu, süsivesikute ja suhkru tarvitamisega," väidab USA neuroloog David Perlmutter oma raamatus "Jahupea. Üllatav tõde aju "vaiksete hävitajate" nisu, süsivesikute ja suhkru kohta". See raamat tõestab, et aju saatus ei sõltu geenidest, vaid toidust, mida me sööme. Uuringute andmetele tuginedes avaldab autor valusa tõe - süsivesikud võivad meie aju lammutada. Isegi "tervislikud" süsivesikud (nagu täisteravili) võivad esile kutsuda dementsust (kognitiivsete funktsioonide häiret), epilepsiat, ärevust, kroonilist peavalu, depressiooni ja muid haiguseid.

Me vajame 90 toiteelementi: 60 mineraali, 16 vitamiini, 12 aminohapet ja 3 rasvhapet. Meil on väga vedanud, et taimed suudavad neiud toota. Aga päevas tuleb toiduks tarvitada vähemalt 15-25 erinevat taime ja neid õigesti kombineerida, et saaksime need 90 vajalikku elementi kätte. Praegu räägitakse palju "kahjulikust" MTL-kolesteroolist. Selle normid on väga madalaks viidud. Meie organismis toodab kolesterooli maks. See on väga vajalik ajule, samuti kuulub see rakkude sisemembraani koostisesse. tegelikult muutub MTL kahjulikuks alles siis, kui see oksüdeerub ja kutsub veresoontes esile aterosklerootilisi muutuseid. Suurenenud glükoosikogus suurendab MTLi oksüdatsiooni.

Inimestel, kelle organismi oksüdatsioonitase on kõrge (ja see väljendub  sageli kõrges põletikulisusetasemes) esineb väga palju terviseprobleeme alates kehvast vastupanuvõimest infektsioonidele ja lõpetades liigesevalude, seedehäirete, ärevuse, peavalu, depressiooni, allergia ja onkoloogiste haigustega. Antioksüdandid aitavad rakkudes põletikku pärssida ja vähendavad oksüdatiivset stressi. Sellised toitained nagu C,- E- ja A-vitamiin aitavad kahjusid vältida.

Juba 2000 aasta eest on meditsiinikirjanduses kirjeldatud viise, kuidas vähendada põletikku selliste naturaalsete ainete abil nagu kollajuur. Sellest saadud kurkumiin soodustab organismis mitmesuguste antioksüdantide tootmist, mis kaitseb rakke ja parandab glükoosi ainevahetust. Sarnast toimet avaldavad küüslauk ja taruvaik. Väga tähtis on saada piisavalt oomega-3-rasvhappeid. Need moodustavad üle 90% meie ajust. Selline aine nagu resveratrool aeglustab vananemisprotsessi, stimuleerib aju verevarustust ja avaldab nägemisele head mõju.

Me sööme liiga vähe kiudaineid. 30 grammist kiudainetest, mida peaksime iga päev sööma, tarvitame vaid pool. Kui kiudaineid on liiga vähe, saavad kahjulikud bakterid soolestikus kasulikest võitu. Koensüüm Q10 on väga tähtis südamele ja veresoonkonnale ning maksa normaalsele talitlusele. Vanuse suurenedes suudab organism seda aina vähem ise toota. Selle puuduse korral tõuseb vererõhk, areneb südamepuudulikkus, nõrgeneb maksa töö, tekivad krooniline väsimus, õhupuudus, liikumis- ja tasakaaluhäired ning kujuneb Parkinsoni tõbi. On kindlaks tehtud, et kolesteroolitaset alandavad ravimid (statiinid) pärsivad ka rakkude võimet toota koensüümi Q10, mistõttu tekivad lihasvalud ja lihaste kärbumine ning nõrkus. Koensüüm Q10 on vajalik, et rakus toimuks energia tootmine. Organismis toodetava aminohappe homotsüsteiini koguse tõusu seostatakse paljude patoloogiliste seisunditega, sealhulgas ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi ja dementsusega. Homotsüsteiini kogust saab vähendada B6- ja B12-vitamiini ning foolhappega.

Meil, eestlastel, jääb väga vajaka mikroelemendist seleenist. Meil jääb sellest puudu kõigil aastaaegadel. Seleen on väga võimas antioksüdant. On teaduslikke uuringuid, mis tõestavad, et seleenipuuduse korral suureneb olulisel määral onkoloogiliste haiguste, südame ja veresoonkonna haiguste, liigeste- ja lülisambaprobleemide esinemissagedus. Meie riigis esineb neid haiguseid tõesti väga tihti. Meie pinnases ei leidu seleeni, niisiis toiduga me seda ei saa.

D-vitamiin on meie tervisele väga oluline. Tänapäeval tunnistatakse, et see on tähtis ajuhormoon (see ei ole vitamiin). Selle puudus seostub suurema kalduvusega teatud haigustele, sealhulgas liigese- ja lülisambahäiretele, osteoporoosile, ajuhaigustele, depressioonile ja mitmetele autoimmuunsustõbedele. D-vitamiin on tugev põletikuvastane aine - see aitab organismil lahti saada nakkustekitajatest, mis ohustavad organismi ohtlike haigustega.

Enamik haiguseid saab alguse soolestiku saastumisest toksiliste ainetega. Sellisel juhul ei jõua organismi jaoks kasulikud toitained sooleseina kaudu verre. Rakuvahevedelik muutub viskoosseks nagu kissell ja ehkki inimene sööb palju, siis tema rakud nälgivad. Teadlased nimetavad soolestikku teiseks ajuks. Soolestikus on palju närvirakke, mis toodavad 80-90% serotoniinist (õnnehormoonist). Soolestiku tervis mõjutab keha üldist seisundit märksa enam kui me ette kujtame. Probiootikumid on kasulikud soolebakterid, mis mõjutavad soolestiku kaudu ajutegevust ja aitavad vähendada stressi, örevust ja depressiooni. Ideaalne, kui me saame probiootikume toiduloisanditest, mis sisaldavad rohkelt bakteriliike, mida on ühes kapslis vähemalt 8 miljardit. On ülimalt tähtis, et need jõuaksid elusana meie soolestikku. Siis toodavad nad vitamiine ja tervislikke rasvhappeid ning tugevdavad immuunsüsteemi.

Mõne mineraali puudus võib põhjustada raske haiguse. Hakakem tarvitama kvaliteetseid toidulisandeid ja tehkem seda kogu elu. Just sellised, puhtad ja kvaliteetsed on Foreveri tooted. Alustada saab igapäevaharjumuste väikestest muutmistest, mis parandavad tõhusalt meie tervise näitajaid nii praegu kui ka tulevikus. Võibolla pole tervis enamiku inimeste jaoks elu kõige tähtsam asi, ent kui see on kehv, ei lähe ka muu enam korda. Hoides oma tervise korras, on kõik muu võimalik.

Ajakirjast "Meie Forever" 3/2020.