Jõhvikas - priima põierohi

Jõhvikas on kõikjal põhjaparasvöötmes levinud rabataim. Tema rubiinpunaseid ja väga hapusid marju on pikka aega kasutatud ning kasutatakse ka tänapäeval taimravis ja tavameditsiinis laialdaselt põiepõletiku ennetamiseks ja ravimiseks. Esialgu arvati, et jõhvikas ennetab ja ravib põiepõletikku uriini happelisemaks muutmise kaudu, aga teadlased on kindlaks teinud, et jõhvikates sisalduvad proantotsüanidiinid takistavad kolibaktereid jt kahjulikke baktereid kuseteede limaskestadele kinnitumast. Mis on hea uudis, arvestades, et 90% kuseteede põletikest põhjustab kolibakter.
Jõhvikat soovitatakse taimravis ka neeru- ja põiekivide, kusepidamatuse ning meeste eesnäärmeprobleemide vastu. Samuti võib ta aidata ära hoida bakteriaalse tekkega maohaavandeid ja alandada veres nn halba kolesterooli. Laboriuuringutes on jõhvikas isegi pärssinud mõnda tüüpi vähirakkude kasvu.

Jõhvikad on olnud tähtsal kohal paljude rahvaste menüüs. Põhja-Ameerika indiaanlased sõid neid keedetuna ja vahtrasiirupi või meega magustatuna ning lisasid jõhvikaid pemmikanile - veiselihast, rasvast ning kuivatatud puuviljadest ja marjadest koosnevale kaloririkkale segule, mis oli nende talvine põhitoit.
Indiaanlased kasutasid jõhvikaid ka raviotstarbel - neid pandi sooja mähisena lõikehaavadele, marrastustele ja noolehaavadele, nendega raviti seedehäireid, põie- ja neeruhaigusi, neeru- ja sapikive ning kopsuhaigusi, alandati vererõhku ja palavikku. Indiaanlased tutvustasid jõhvikaid eurooplastest kolonistidele, kes võtsid nad toiduna kui ka ravimina ruttu omaks. Jõhvikatest sai seedehäirete, põiepõletiku, veresoonkonna haiguste ja neerukivide ravim. Uus-Inglismaa meremehed ja vaalakütid sõid jõhvikaid pikkadel mereretkedel skorbuudi ennetamiseks.

Jõhvikaid korjatakse tavaliselt septembris-oktoobris. Kuna marjad sisaldavad bensoehapet, mis on tugeva bakterivastase toimega, on neid lihtne säilitada. Külmas vees püsivad nad värsked vähemalt kevadeni. Kindlasti mäletavad veel paljud vesihoidises jõhvikaid vanaema keldris. Jõhvikaid saab korjata veel kevadel pärast lume sulamistki, mil nad on kõige magusamad, aga kevadised jõhvikad kuigi hästi ei säili.

Nüüd jõuan ühe väga erilise tervisejoogini - aaloe-jõhvikamahlani, mis on väikese õunamahla lisandiga.
Siin tuleb jõhvikas aaloele appi ning koostoimes mõjub see mahl väga hästi nii ennetavalt kui ka häda korral. Sobib tarvitamiseks neeru-, põie- ja eesnäärmeprobleemide korral, väga hästi naistehaiguste puhul. Toetavalt mõjub menopausi ajal.
Aaloe-jõhvika mahla saab 330ml ja liitrises pakendis. Rohkem infot siit